Unenäopüüdja tellimus

Minult telliti unenäopüüdja. Valmistasin kohe kaks tükki, et oleks ka valikuvõimalus.
Tellija soovis rõõmsaid värve -- loodan, et õnnestus! :)

Pilt petab pisut. Tegelikkuses on oranž värv pisut heledam ja helgem.

Unenäopüüdja õpituba

Võib öelda, et minu blogindus sai alguse unenäopüüdjatest. Seega mingi side mul nendega on. Ma usun, et on inimesi, kellele väga meeldib unenäopüüdja idee ja on kindlasti ka skeptikuid või neid, keda see külmaks jätab. Mina ise olen kuskil seal kahe vahepeal. Mulle väga meeldib neid teha. Aga päris igaühele kinkida ei julge -- mine tea, äkki ongi sel ka sügavam ja võimsam mõju kui pelgalt iluasjake magamistoas? Ma ei tea, kas ma sellele ka kunagi vastust saan ja üldiselt mulle ei meeldi kõrgemate jõududega mängida. Aga sellegipoolest, kui ma alustan millegi õppimist, siis püüan endale valdkonna võimalikult põhjalikult selgeks teha. Ja  nii ma sain teada, et ühel õigel unenäopüüdja võrgul on 9 tippu, keskel on auk (kust saavad head unenäod sisse pugeda) ja kogu püüdja ise peab olema valmistatud võimalikult looduslikest materjalidest. Seetõttu on minu unenäopüüdjad valminud põhimõttel "Less is more". Mul on vähe kaunistusi, nt ei kasuta suurel hulgal helmeid, metallist kette jmt. On vaid puupärlid ja poolvääriskivi. Rõngaks on bambusrõngas ja punumiseks kas lõng või puuvillanöör. Vääriskivi ei ole kuskil õpetuses mainitud, selle lisamise soov tuli minust enesest. Nimelt mulle meeldis mõte lisada üks poolvääriskivi, mis võiks just selle unenäopüüdja omaniku ellu sobida.

Ühel kenal päeval avaldas minu hea sõber soovi õppida unenäopüüdja tegemist. Nii me korraldasime mõnusa päeva --  kohvitasime, sõime kooki ja punusime ning kaasasime sellesse ka lapsed. Sellest kujunes väga meeleolukas ja mõnus-õdus päev, et ma jäin külalise lahkudes mõtlema, et miks ma küll varem pole sellist koosolemise viisi proovinud. Koos õppida, koos midagi luua, samas kõik jutud sinna kõrvale ära rääkida, koos lastele lõunasööki teha, kahe pere lapsed koos lõunaunne panna -- mõnus! Mõnus oli nii emadel kui lastel, ma usun.

Seekord olin mina siis õpetaja ja sõber õppija rollis. Keegi ei ütle, et mingi muu asjaga seoses rollid hoobilt ei võiks vahetuda! Vahva! Siin on fotojäädustus "õpilase" tööst. Hindeks sai ta 5+. Käitumine ja hoolsus tulevad tunnistusele "eeskujulik". :D

"Õpilase" tehtud. Kiviks hauliit.

Heegeldatud vaip vannituppa

Suvel sai tehtud vaipu. Siin on üks veel, mille sain hiljuti pildile. Kolis teine vannituppa, kuigi algne plaan oli ta magamistuppa elama panna.

Selle heegeldamine oli mõnus ja valmib kiiresti.

Krae

Olen ammu mõelnud, et mul võiks olla üks krae. Selline, mida on hea siseruumides ümber kaela hoida, et ei oleks jahe-kõhe olla, kuid mis ei oleks samas liiga paks ja tihe. Tööjuures on küllaltki jahedad ruumid ja siis on hea, kui miskit kerget kaela läheduses on.
Sellest inspireerituna asusin heegeldama kraed. Ta sai üsna selline, nagu vaimusilmas ette kujutasin: piisavalt õhuline, natuke löntsakas ja samas mugav kanda. Tõmban säuh üle pea ja ongi olemas. 
Paari tunni töö.

Krae lähivaates

Selline toru siis ja pits all.

.

Mõista, mõista, mida ma teen?

Käsil on põnev näputöö. Aga kes teab, mis sellest tuleb või mis toigas see selline üldse on? :))

Heegeldatud vaibad

Suvel olin vaipade heegeldamise lainel. Neid oli tõeliselt tore teha: valisin riided, mida ei kanna enam, laenasin ka tuttavatelt; lõikasin need ribadeks ja hakkasin ringiratast heegeldama.
Sellised nad siis said:

Algus

Muster lähivaates

Eemalt vaadates

Ja see viimane, sinise-lilla-rohelisega pastelne vaip sai kingituseks tehtud. 

Kampsik kohvikannule

Olen alati tahtnud enda kohvikannule kampsikut. :) See on tehtud küll juba mõnda aega tagasi, aga lisan siia blogisse siis ka. Igatahes on see ikka ja jälle kasutuses ja paitab mu silma.
See kampsik ei ole tehtud niivõrd kohvi soojas hoidmise, kui pigem silmale ilu pakkumise eesmärgil. Sellegipoolest aitab ta ka pisut kauem kohvi soojana hoida.